Kutseõppe kvaliteedi hindamine

Kutseõppe kvaliteedi hindamine on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate läbiviidav välishindamine, mis toimub vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muuhulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust.

Kutseõppe kvaliteedi hindamises on arvestatud põhimõtetega, et:

  • kvaliteedi hindamine on kujundav hindamine, mille peamine huvipool ja kasusaaja on kutseõpet läbiviiv õppeasutus;
  • rõhutamaks kujundava hindamise iseloomu, ei seota hindamisotsust (järgmise hindamise tähtaega) õppe läbiviimise õigusega;
  • hindamisaruandes välja toodud tugevused, parendusvaldkonnad ja soovitused on esmajoones tagasiside koolile, kuid ka informatsioon selle pidajale ja ühiskonnale laiemalt;
  • kvaliteedi hindamine on korralduslikult (hindamisühikud, komisjonide koosseisud, ajakava) paindlik, lähtutakse õppekavarühmade spetsiifikast ning arvestatakse võimalusel koolide vajaduste ja eelistustega.

Kutseõppe kvaliteedi hindamisel on hindamise fookus õppetööl.

Õppetööd hinnatakse järgmistes valdkondades hindamiskriteeriumide alusel:

1. Õppekavad ja õppekavaarendus: 
1.1 õppekavaarendus on eesmärgistatud, süsteemne ja juhitud; õppekavasid koostatakse ja arendatakse arvestades õppijate ja tööturu koolitusvajadust;
1.2 õpe on kavandatud arvestades õppijate eripäraga, õppesisu ja -meetodid ning hindamiskriteeriumid ja -meetodid toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel ja võtmepädevuste arendamisel.

2. Õppimine ja õpetamine:
2.1 õppijate erialavalik on toetatud;
2.2 õpikeskkond, sh materjalid, vahendid ja tehnika, toetab õppijat õpiväljundite saavutamisel;
2.3 õppekorraldus, sh praktilise töö ja praktikakorraldus, lähtub õppijate ja õppevormide eripärast ja toetab õppijat õpiväljundite saavutamisel:
2.4 õppesisu, -metoodika ja hindamine, sh praktilisel tööl ja praktikal, lähtub õpiväljunditest;
2.5 õppijate toetamiseks on loodud tugiteenused ja need on õppijale kättesaadavad.

3. Õpetajad:
3.1 õppekavadel on vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad, sh praktikud ja pädevad praktikajuhendajad; õpetajatöö maht ja ametikohad on planeeritud;
3.2 õpetajate kutse-, eri- ja ametialane areng lähtub õppekavadest, õppijate vajadustest ja osapoolte tagasisidest ning eneseanalüüsist.

Vt ka Kutseõppe õppekavarühmade hindamist reguleerivad dokumendid

Ajakavad:

Kutseõppe kvaliteedi hindamine 2019 II poolaasta hindamiskülastused ja eneseanalüüsi aruannete esitamise tähtajad

Kutseõppe kvaliteedi hindamise ajakava 2019

Kutseõppe kvaliteedi hindamise ajakava 2020

Kutseõppe kvaliteedi hindamise ajakava 2019-2022